Olgu selleks siis keele õppimine või miski muu – me kõik peame ennast aegajalt motiveerima midagi tegema. Kuidas seda aga kõige tõhusamalt teha? Selleks pakub suurepärase meetodi Guy Browningi raamat „Motiveerimise kunst“.

Motivatsioon on oskus suurendada oma energiat, et saavutada midagi positiivset. Seega peaks igaüks meist õppima oma energiat suurendama, sest see on nii meie õnne kui ka edu aluseks. Kuid kust seda energiat siis saada?

Kõik algab visioonist. Maali endale ilmekas kujutluspilt sellest, mida sa saavutada soovid – mis on see sihtpunkt ning milline näeb välja teekond sinna. Näiteks unistad sa inglise keele valdamisest. Kujuta endale ette, kuidas sa kasutad ilusal puhkusereisil oma uusi õpitud oskusi ning tellid endale inglise keeles oma lemmik roa. Maali endale silme ette, milline võiks välja näha see restoran kaunil rannal, kus kaldasse loksub helesinine vesi ning kuidas sa tead menüüs olevate toitude tähendusi. Nüüd kujuta ette, kuidas sa õpid inglise keelt koos toredate kaasalastega ning inspireeriva õpetajaga ja näed, mis moodi sa oled omandanud esimesed oskused keelt kasutada ning päriselt räägidki inglise keeles. Sul tekib ettekujutus sellest, milline näeks välja sinu edu selles valdkonnas ning kuidas sa selleni jõuda saaksid. Sul tekib tegevusplaan.  

Sellest visioonist tekib impulss. Tunneta, kuidas sa tahaksid seda kõike juba osata.

Nüüd tuleb leida üles eneseusaldus. Tihti tunneme me ennast millegi uuega algust tehes ebakindlalt. Uue võõrkeele õppimine või üldiselt millegi uue tegemine nõuab eneseületust ning ka eneseusaldust. Kas ma saan ikka hakkama? Äkki ei tule mul see hästi välja? Mis saab siis kui ma ebaõnnestun? Mis siis kui ….

Eneseusaldust saab tõsta mõeldes selle peale, millega sa oled juba hakkama saanud. Milliseid varasemaid unistusi sa oled juba ellu viinud. Pane kirja kõik, kasvõi kõige väiksemad edusammud, mida sa juba saavutanud oled. Teine viis eneseusalduse tõstmiseks on see, et sa küsid oma sõpradelt, kolleegidelt või perelt tagasisidet selle kohta, millega sa neile positiivselt silma paistad. Mis on need asjad, mida sa hästi oskad; mis on need asjad, mille osas teised sind imetlevad või milliste teemade puhul pöörduksid nad alati esimesena just sinu poole. See aitab tõsta eneseusaldust ning haarata võimalusest, mitte ebakindlusest.

Kui eneseusaldus on tekitatud, siis tuleb sooritada hüpe ehk hakata tegutsema ning pingutada. Enne hüppe sooritamist mõtle läbi kõik võimalused õnnestumiseks. Sinu võimalused õnnestumiseks kasvavad kui sa oled töötanud välja haarava visiooni ja tõstnud enda eneseusaldust. Hüppamise hetkel – sellel hetkel, mil teinekord tunneme tohutut hirmu selle uue asja ees – peab sinuga rääkima „hääl“ selle sõna otseses mõttes. Selleks „hääleks“ on sinu enda sisemonoloog, mis aitab sul vaatamata hirmule seda hüpet teha. Mõtle enda jaoks välja mõned head laused, mida endale öelda sellel hetkel kui on hirmus. Näiteks võiksid kasutada lauseid „ma saan sellega hakkama, ma saan hakkama“, „ole kasvõi natukenegi seiklushimuline“ või „ma olen valmis uusi asju proovima“. Kui sa lähed oma esimesse keeletundi ning sa tunned, et sul on hirm, siis leia endas hääl, mis tõehetkel tagant sunniks.

Peale hüppe sooritamist mõtle, kas see hüpe oli tegelikult nii hirmuäratav kui sa arvasid.

Mis siis kui tulevad tagasilöögid?

Teadvusta endale oma saavutusi ja ammuta nendest enesekindlust ning vaata kõigile tagasilöökidele kui võimalustele õppida. Võta omaks seisukoht, et igasugune takistus on ületatav ning usu, et see on alati nii. Loovus, mida me peame rakendama takistuste ületamiseks aitab meil jõuda lahendusteni, milleni me poleks kunagi jõudnud, kui seda takistust meie teel ei oleks olnud. Näiteks on sul raskusi aja leidmisega uue sõnavara õppimiseks – loe sõnad helifailina oma telefonisse ning korda neid autoga sõites.

Hüppe sooritamise ja takistuste ületamisest tekivad tulemused. Kui sa oled alustanud võõrkeele õpinguid, panustanud maksimaalselt ning ületanud tekkinud takistused, siis tulevad ka tulemused keeleoskuse näol. Sa oskadki ennast näiteks uues keeles tutvustada.

Pea meeles, et meie eneseusaldus ja sellest tulenevalt tõenäosus, et me astume konstruktiivseid samme oma eesmärgi poole, sõltub viisist, kuidas me ise tõlgendame tagasisidet, mida me saame pingutuste tulemuste kohta, mitte aga tulemustest endast. Seega on väga oluline pöörata tähelepanu ka enda sisemonoloogidele. Millisel toonil sa iseendaga räägid? Jälgi, et sinu sisemonoloogid oleksid positiivsed.

Pane paika plaan tegutsemiseks ja ka tagasilöökidega tegelemiseks. Kui sa töötasid välja visiooni selle kohta, mida sa pidid saavutama, oli sul ettekujutus, kuidas ka edusamme teha. See ongi tegutsemisplaan ehk sinu tee eduni. Selleks, et saada tulemustest omakorda maksimaalset motivatsiooni, siis vaata, millise punktiga nad sinu üldises tegevuskavas kokku sobivad. Kui kaugel sa oled oma teel selleni, et saada restoranis inglise keeles tellimisega hakkama?

Iga teekond saab alguse esimesest sammust. Püüa näha positiivsetes tulemustes samme oma eesmärgi suunas. Saavutused ise on parimad motiveerijad ning pea meeles, et iga tagasilangus on võimalus jõuda laiemas plaanis parema tulemuseni.

Visualiseeri oma edu – kõikides selle dimensioonides. Energiaküllase visiooniga luuakse impulss, mille tulemusena suureneb eneseusaldus, pingutused kahekordistuvad, tulemused on muljetavaldavad, tagasiside tujutõstev ja selle tulemusel suureneb enesekindlus uuesti.

…ja sa oledki Inglismaal, rannaäärses restoranis ning tellid inglise keeles oma lemmiktoitu.

Karoline Säde